Elektriauto tahab laadijat

25. Aprill 2024

Tulevikku vaadates peaks elektriauto laadimislahendus olema nii kodus, tööl, teekonnal kui ka sihtkohas. Milline on Eesti laadimisvõimekus praegu ja kuidas seda arendatakse?

Autor: Kadri Hurt

Ülevaate oma ettevõtte toodete ja teenuste näitel annab laadimistaristut jõudsalt kasvatava AS Alexela e-mobiilsuse valdkonna juht Kristjan Suurorg.

Milliseid laadimisjaamu ja -viise Eestis arendate? 

Elektriauto praeguste ja tulevaste omanike vaatest on ehk kõige olulisem, et nutikas privaatne laadimislahendus ning lai avalike laadijate võrgustik kataks ära kogu laadimisvajaduse ja puudub vajadus mitme teenusepakkuja järele. Üks suurim murekoht elektriauto omanike jaoks ongi laadimisteenuse operaatorite paljusus ja äppide ning RFID kaartide rohkus. 

Meie eesmärk Alexelas on luua laadimine nii inimeste koju, töökohta, teekonnale kui ka sihtkohta. Igal nimetatud kategoorial on oma eripärad ja sellele oma e-mobiilsete lahenduste planeerimisel keskendumegi. Kindlasti on üks olulisim nüanss laadija kasutaja asukohas viibimise aeg ja plaanitud tegevused, millele vastavalt tuleb laadija võimsusi planeerida. Ehk elektriauto omanik võib kasutada nii poolkiiret, kiiret kui ka ultrakiiret laadijat. 

Teada on, et suurem osa laadimisi toimub pikemaajaliselt ehk seal, kus inimene veedab rohkem aega (kodus või töökohal) ning selleks laadimiseks sobivad meie hinnangul paremini just poolkiired laadijad – kuni 22 kW laadimisvõimsusega. 

Laadimislahenduse puhul on oluline laadimisvõimsuse ja -taristu nutikas ülesehitamine, mille korral hoone vaba elektrivõimsus on juhitud ning laadijatele suunatud. Sellisel viisil välditakse üleinvesteerimist nn ampritesse ehk liitumispunkti elektrivõimsusse. Alexela rakendab selliseid lahendusi nii eramajades, olemasolevates kortermajades kui uusarendustes. Kui kinnistu omanikul või korteriühistul on huvi endale laadimisvõimekus tekitada, siis pea alati leidub ka sobiv lahendus. 

Lisaks privaatsetele või poolavalikele ehk piiratud ligipääsuga laadimiskohtadele, paigaldame aktiivselt ka sihtkoha- ja teekonnalaadijaid. Sihtkohtades – näiteks linna- või asulakeskustes, kaubandus- ja meelelahutuskeskustes, majutusasutustes – on oluline võimalusel pakkuda erineva võimsusega laadimiskohti. Teisisõnu on elektriauto omanikke, kes peatuvad sihtkohas pikemat aega ning eelistavad poolkiireid laadijaid (nt 2+ tundi peatumisaeg), ning on kasutajaid, kes peatuvad lühemalt ning soovivad kiiret särtsu (kiirlaadimine 5+ minutit). Teekonnal laadimisel on elektriauto kasutaja jaoks eelkõige oluline laadimispunktide olemasolu maanteedel ning põhilistes sõlmpunktides ja laadimise kiirus. 

Kui palju laadimisjaamu tänaseks juba rajatud on ja kui ühtlaselt on Eesti kaetud? 

Eelkõige on võimalik analüüsida võrreldavaid numbreid ja meie hinnangul on vastavaks ühikuks laadimisotsikute arv, kuna ühel laadijal võib olla nii üks, kaks või rohkem otsikut. Samuti arvestame otsikuid, mida saab samaaegselt ühel laadijal kasutada. Avalike laadimisotsikuid on meil kokku ligikaudu 250, kiirlaadijate (DC laadijate) otsikuid ligikaudu 80; poolkiirete (AC laadijate) otsikuid on umbes 170. 

Lisaks erineva võimsusega laadimiskohtade loomisele planeerime ka rajatavad laadimispunktid selliselt, et laadimisotsikute võimsusi ja arvu oleks võimalik kiiresti ning mugavalt kasvatada. Oma taristut arendades oleme plaani võtnud katta Eesti põhimaanteed ultrakiirete laadijatega ehk paigaldada 300–400 kW võimekusega laadijaid, mille võimsust ja otsikute arvu on võimalik ajas vastavalt nõudlusele kasvatada. Oleme juba põhimaanteedele ka esimesed 400 kW laadimisvõimekusega laadijad paigaldanud. Muuhulgas on neid võimalik kasutada ka raskeveokite laadimiseks. Konkreetne laadija võib sobivate tingimuste korral kolmeminutilise laadimisseansiga anda sõidukile juurde 100 kilomeetrit sõiduulatust. 

Kui vaadata tänast Eesti kaarti avalike laadimiskohtade vaatest, siis tõsi ta on: suurem osa nendest paiknevad Harjumaal ja mujal suuremates Eesti linnades. Vähem on laadimiskohti saartel ja Ida-Eestis. Alexela avaliku laadimisvõrgustikuga oleme viimastel aastatel läbi teinud märkimisväärse kasvu ning ainuüksi 2023. aastal lisandus ligikaudu 144 avalikus kasutuses olevat laadimisotsikut. Kokku on eelmise aasta lõpu seisuga meil üle Eesti ligikaudu 220 avalikku laadimisotsikut ehk kasvasime selles osas umbes kolm korda. 

Millised on tulevikuplaanid ja laadimisega seotud tehnoloogilised uuendused? 

Eesti e-mobiilsuse tehnoloogilised lahendused arenevad käsikäes ülejäänud maailmaga. Arengute piirang seisnevad enamasti seadusloome ning protokollide väljatöötamises ja laadijate ning autotootjate piirangutes. 

Võrdluses välismaaga on Eestil arenguruumi laadimistaristu loomises koostöös linna või kohaliku omavalitsusega. Küsimus on laadijate paigaldamises linnatänavatele. Mujal Euroopa linnades on see tavapärane praktika, mis lahendab ära ka magalapiirkondade pikaajalise laadimise kitsaskohad. Hea näide selle toimimisest on Tartu linna laadijad, mida me juba käitame. 

Laiemalt on Alexela eesmärk pakkuda kliendile tervikliku lahendust ning luua olukord, kus kõik vajaminev tuleks tarbijale mugavalt, nutikalt ja jätkusuutlikult ühe teenusepakkuja käest. E-mobiilsuse lahenduse nutikas sidumine ning juhtimine on osa terviklikust energialahendusest ehk „energia kui teenus“ lahendusest, mis hõlmab ka pakutavat elektrienergiat, kliendi enda elektritootmist ja salvestamisvõimekust. 

Kindlasti tahame e-mobiilsuse lahendusi senisest veelgi enam ülejäänud targa energia süsteemiga integreerida. Kasutame ära autoakudes ja nutikates laadijates peituva kahesuunalise laadimisevõimekuse ehk V2G (vehicle to grid), mis tähendab, et lisaks sõiduki aku laadimisele on võimalik laadida elektrit akust tagasi elektrivõrku. Arendame edasi plug & charge lahendust ning targa laadimise mootorit ehk börsihinnast sõltuvat nutilaadimist.


AUTOESINDUSE KOMMENTAAR

Kas Eestis laieneb kiiremini laadimisvõimekus ja –taristu või elektriautode kasutuselevõtt? 

„See on nagu küsimus: kumb oli enne – kas muna või kana? Ühelt poolt on raske taristusse investeerida, kui pole nõudlust; teiselt poolt on raske nõudlust tekitada, kui pole taristut ja võimekust. Eesti laadimistaristu on keskmisest tugevam ja parem, kuid küsimus on väga kiires tehnoloogia arengus nii elektriautode kui ka laadijate puhul. Kes ja mis moodi tahab taristusse investeerida, kui see võib juba homme olla eilne päev?“ ütleb Margus Viileberg, Inchcape Motors Estonia tegevjuht. 

Tema hinnangul on oluline, et elektriauto omanikul oleks kodus oma laadimisvõimalus, sest ainult avalike laadijate toel elada on keeruline. Juhe köögiaknast väljas on ka ekstreemne näide. Tavavooluvõrgust laadijad on nagu varurattad: nendega võib tee peal ära aidata, aga see ei ole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks. Välismaa juhtumite näitel võib põlema minna nii maja kui ka auto ja kodukindlustus ei pruugi seda katta. Elektriauto kasutamiseks peab olema vastav taristu. 

Turul on Viilebergi kirjelduse kohaselt pead tõstmas trend, et inimesed enam isiklikke laadijaid koju ei soeta, vaid eelistatakse neid rentida. Nii saavad nad toote paari aasta pärast suhteliselt hõlpsasti juba uuema vastu välja vahetada. Pole vaja teha ühekordset investeeringut, mis on praegu heal tasemel nutikale laadijale ikkagi 1000–1500 eurot soetamiseks ja paigaldamiseks. 

Kui veel viis aastat tagasi kinnisvaraarendajad elektriautode laadimispunktide peale ei mõelnud, siis nüüd on see muutunud standardiks ja on nii elektriautoostu, aga võib-olla ka kinnisvaraostu eeldus. 

Laadijaid on tema hinnangul linnapilti kõvasti juurde tekkinud, aga vedelkütuse tankimise võimekus on täna Eestis kordades suurem. „Kindlasti aitab laadimistaristu areng kaasa sellele, et inimestele tekib kindlustunne, et nad saavad oma sõite muretult teha. Nii Alexela kui ka Enefit on tegemas suuri investeeringuid,“ kommenteerib Viileberg.

Inimestel on peas kinni läbisõiduhirm. Kas aeg, mil elektriautoga oli oht põllu vahele jääda, on möödas? 

„Väga palju on kinni inimeste enda tõekspidamistes ja tabudes või ettekujutatud muredes. Meie selge siht on oma kliente elektriautode ja nende kasutuse osas harida,“ kinnitab Inchcape Motors Estonia tegevjuht ja selgitab, et kindlasti peab elektriauto omanik rohkem oma tegevusi nig sõite planeerima: kus ta sõidab, millal ta laeb, milline on marsruut, kas seal on laadija, kas on ees mõni kohtumine ja samal ajal saaks panna auto laadima, sest õhtul on vaja näiteks maale sõita. 

Kui juhtub aps, et toide saab otsa, siis kanistriga juurde ei too. „Väga vahva oleks, kui jääd teele ja autoabi sõidab suure masinaga kohale, mille suurest akupangast saad oma auto ära laadida. Mobiilne aku oleks iseenesest nutikas ja loogiline lahedus, aga praegustel elektriautodel on ainult üks aku – ka sisepõlemismootoriga autol pole ka ju tagavarapaaki,“ kommenteerib ta. Üks praktiline võimalus on automüüja kinnitusel pistikhübriid, mis võimaldab oma igapäevased autosõidud teha ära elektriga ja pikemad otsad võib vajadusel sõita sisepõlemismootoriga.